KIIRABI
Eestis on kokku 102 arsti- ja õebrigaadi ja 59 kiirabibaasi. Kuni 2018. aastani (k.a.) on Terviseameti lepingupartneriteks 11 kiirabiasutust. Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis ööpäevaringselt. Eestis töötab üks kiirabibrigaad üldjuhul terve ööpäeva, seejärel meeskond vahetub. Töötatakse valdavalt kolmeliikmeliste meeskondadena, mida nimetatakse brigaadideks. Igal brigaadil on juhtivliige, kes juhib brigaadi tööd. Ülejäänud liikmeid nimetatakse teiseks ja kolmandaks liikmeks. Erakorralist abi osutavad ka on kuus reanimobiilibrigaadi millest kolm asuvad Tallinnas ja kolm Tartus. Lisaks on Tallinna Kiirabis tööle rakendatud õebrigaade vajadusel abistav arstibrigaad ning suvekuudel kiirabi rattapatrull.
Kiirabibrigaad osutab kiirabi, häirekeskuselt (Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne Häirekeskuse telefoninumber 112. Häirekeskus koordineerib kiirabiressursside saatmist sündmuskohale) saadud väljasõidukorralduse või muul (näiteks märgates maaslamajat, sõidukitega toimunud avariid jne.) viisil, ka abivajajalt saadud teabe alusel.
Kiirabi on loodud (töötab) eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks ja vältimatu abi andmiseks. (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu müokardi infarkt, äkksurm, sisemine verejooks jmt). Seega kiirabi ei kirjuta retsepte ega teosta suuremahulisi diagnostilisi uuringuid. Tervishoiusüsteemis liigitatakse meditsiiniabi ajaskaalal üldjoontes kaheks. Esimest nimetatakse plaaniliseks abiks (ka perearst), mille tunnuseks on meediku ja patsiendi vahel eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Plaanilist abi osutatakse inimestele, kes küll põevad mingit haigust, kuid kes ei ole otseselt eluohtlikus seisundis. Teist meditsiiniabi liiki nimetatakse erakorraliseks abiks. Erakorralist abi antakse patsiendile, kelle ravi ei ole võimalik edasi lükata. Ehk kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgituse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse
Stabiliseeritud patsient transporditakse vajadusel haigla EMOsse (erakorralise meditsiini osakond) EMO–sse saabuvad erakorralist abi vajavad patsiendid triazeeritakse (ka kiirabi poolt transporditud).
Riigistruktuur ise otseselt kiirabi andmisega ei tegele, vaid ostab selle kiirabiteenusepakkujatelt, kellel on Eesti Vabariigis vastav tegevusluba. Terviseamet sõlmib juriidiliste isikutega halduslepingud. Kiirabiteenuse osutajad valitakse riigihankekonkursil iga 5 aasta järel.
Täpsustavat ja lisa infot kiirabi kohta leiate lisaks Terviseameti kodulehelt.
Allikad; Wikipedia,Terviseamet
