HAAVAD | VEREJOOKS | TRAUMAD | ELEKTRITRAUMAD | VEREJOOKS | LUUMURD | PÕLETUS | ŠOKK
HAAVAD
Haav on naha ja nahaaluste kudede vigastus. Haavade üldiseks tunnuseks on servade irvakus, valu ja verejooks. Haavu võib jaotada järgnevalt: - Lõikehaav on tekitatud terava esemega (žiletitera, klaas, plekk, nuga jne). Lõikehaavad on üldiselt sirge ja korrapärase servaga. Suurte lõikehaavade sügavust on raske hinnata. - Raidehaav on tekitatud raiumise teel (kirves, labidas jms). Raiehaav võib olla oluliselt sügavam kui lõikehaav, purustatud võivad olla ka luud. - Torkehaav on tekitatud terava eseme poolt (nuga, kruvikeeraja, käärid jms). Torkehaav võib olla väga petlik, sest me ei näe haava sügavust ja suunda (kui haava tekitaja on välja tõmmatud). Torkehaava puhul ei oska me alati hinnata, millised siseorganid võivad olla vigastatud. - Põrutushaav ehk marrastushaav on tekitatud mingi nüri eseme toimel või kukkumisel. - Laskehaav on tekitatud kuuli või killu poolt. Tekitatud vigastusi on raske hinnata.
Rebimishaav tekitatakse kudede katkirebimise teel (kuhugi vahele jäämine, maapinnal lohisemine jms). Tugevalt on väljendunud valusümptoom ja suur infitseerumise oht. Rebimishaavad võivad olla tekitatud ka hammustuse tagajärjel.
Hammustushaav on tavaliselt loomade hammustuse tagajärg, on sarnane torke või rebimishaavadele. - Mürgistushaava puhul on tavaliselt tekitajaks putukate või maoliste hammustus. Haav ise näeb välja tühine, aga ohtlik võib olla mürk, mis satub haava sisse ja sealt vereringesse.
Väiksemad haavad paranevad üldjuhul korraliku ja õigeaegse puhastamise, vajadusel ka õmblemise∕liimimise ning järgneva haavahoolduse tagajärjel ilma tüsistusteta. Olenevalt haava suurusest ja piirkonnast võib jääda arm. Haavade ohtlikkus seisneb järgnevas: - Haavad võivad olla eluohtlikud, kui tekib suur verejooks Näide: kahjustada on saanud suur veresoon kaela või kubeme piirkonnas. - Haavas tekkib põletik ehk infektsioon ja see levib vereringesse, tekib sepsis (rahvakeeli veremürgitus). Infektsioonioht on suurem, kui haav on tekkinud nö mustas keskkonnas või musta esemega. Näited: loomahammustused; raidehaav, mis on tekitatud mullase labidaga jne. - Haavapõletikud tekivad kergemini suhkruhaigusega ja langenud immuunsüsteemiga inimestel (nt pahaloomulise kasvaja tõttu keemiaravi saavad inimesed). - Verejooks võib olla suurem ja raskemini peatatav inimestel, kes tarvitavad verevedeldajaid või kellel on nn hüübimishäired (organismi võime verejooksu sulgeda hüübe tekitamise teel on langenud). - Igasuguse haava puhul on teetanuse ehk kangestuskramptõve oht, kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel juhtudel lõpeb surmaga. Teetanus on tekitatud bakteri poolt, kelle eoseid leidub nii pinnases kui ka tolmus, mis iga nahka läbistava vigastuse kaudu inimorganismi sattuda võivad. Eestis on teetanusse haigestumine tänu vaktsineerimistele praktiliselt olematu, kuid bakter on pinnases ikkagi olemas. Lapsed, kes on vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskalendrile, revaktsineeritakse teetanuse vastu 15-16 aasta vanuselt. Edasi tuleb ise jälgida, et iga 10 aasta tagant saaks kaitse uuendatud. Antud vaktsiin on kõigile tasuta.
esmaabi: - Suure verejooksu korral tuleb see kiiresti peatada (vt verejooksud ). Kui haav on nähtavalt saastunud, võib selle puhastamiseks kasutada apteegist saadavaid haavaloputuslahuseid või puhast joogivett. Vesinikperoksiid kahjustab rakke ja kudesid ning seda ei soovitata tänapäeval enam haavale valada. - Haav katta kuiva steriilse sidemega, selle puudumisel võimalikult puhta materjaliga. - Vigastatud jäse tõsta kõrgemale ja immobiliseerida (muuta liikumatuks). - Haavast ei tohi eemaldada sellesse jäänud võõrkehi ega tagasi asetada väljalangenud siseelundeid. - Võõrkeha ürita fikseerida, nii ei tekita see transpordil lisavigastusi.
MARRASTUSe puhul on kõige tähtsam haav korralikult puhastada. Marrastusi võib voolava veega kodus pesta, et tuleks välja kivid, muld, liiv jne. Mida puhtamaks marrastuse kohe saab, seda rutem paraneb. Marrastusele võib kodus peale panna briljant rohelist, saialille tinktuuri või joodi, kui ei ole joodile allergiat.
LÕIKEHAAV on tavaliselt tekitatud noaga, kirvega, klaasiga, plekiservaga. Isegi paberiga võib väga sügava haava näppu lõigata! Haav puhastada voolava veega, peale puhas side. Kui juhtub väljaspool kodu siis lihtsalt rätik sobib ka, et hiljem korralikult puhastada ja siduda. Kui haav on sügav ja pikk, tuleb minna traumapunkti, kuna haav vajab õmblemist. Väiksemale haavale saab panna peale haava teibid. Need pannakse lõike kohast risti üle, et haavaservad koomale tõmmata. Nii paraneb haav kiiremini. Kui on väiksem lõikehaav siis võib panna ka briljantrohelist peale, see kuivatab haava ja ei lase põletikuliseks minna.
TORKEHAAV tekib, kui näiteks naela jalga astuda, mingi terava asjaga näppu torgata. Torkehaava puhul peab alati jälgima, et ühtki võõrkeha tükki ei jääks haava sisse, sest nii ei saa haav paraneda. Alati kui keegi astub naela või midagi muud omale jalga, tuleb pöörduda arsti poole. Jala alla astutud haav on alati must ja võib minna mädanema. Ise saab eelnevalt haava puhastada ja puhta sideme peale panna.
REBIMISHAAV. Kui näiteks näpp või varvas jääb kusagile vahele ja see tuleb otsast ära, peab haava korralikult puhastama ja sideme peale panema. Kui ära rebitud jäse on ühes tükis siis tuleb see külma panna ja traumapunkti kaasa võtta. Mõnikord saab jäseme tagasi opereerida.
LOOMAHAMMUSTUSED on alati mustad haavad. Haav tuleb hoolikalt puhastada ja panna puhas side. Paranevad tavaliselt kaua, kuna looma suus on palju baktereid.
VEREJOOKS
Verd on organismis umbes 7% kehakaalust, seega keskmise kehaehitusega täiskasvanu organismis on ligikaudu 5 liitrit verd. Veri ringleb kogu organismis, toimetades kudedele ja organitele hapnikku ning toitaineid. Verejooksu ohtlikkus oleneb kaotatud vere hulgast. Šokk tekib siis, kui kaotatud vere hulk moodustab umbes 20% (üks liiter) vere üldhulgast. Vt. šoki tunnuseid eespool. Näited verejooksu põhjustest: haav, luumurd, ninaverejooks, verejooks siseelunditest trauma vm põhjuse tõttu.
Verejooksu liigid veresoone tüübi järgi Arteriaalne verejooks – veri väljub haavast pulseerides, suure surve all ja on helepunane. Kõige ohtlikum verejooks. Venoosne verejooks – veri väljub haavast immitsedes ja ühtlaselt, on tumepunane. Kapillaarne verejooks – kõige sagedasem verejooks, tekib peente veresoonte katkemisel, kaasneb marrastuse või pindmise lõikehaavaga.
Verejooksu liigid väljenduse järgi Väline verejooks – on nähtav, kuna veri „määrib”, siis on välist verejooksu suhteliselt lihtne avastada. Verejooksu asukoha ja intensiivsuse järgi saab hinnata selle ohtlikkust ja vastavalt tegutseda. Ei tohi tähelepanuta jätta riideid mis on kannatanul seljas ja mis võivad varjata verejooksu esinemist. Sisemine verejooks – ei ole nähtav, sageli on ta salakaval ja annab endast märku alles siis, kui šoki nähud süvenevad esmaabist ja esmasest meditsiinilisest abist hoolimata. Sisemist verejooksu ei ole esmaabi korras võimalik peatada ja kannatanu tuleb võimalikult kiiresti toimetada haiglasse. Verejooksu tunnused - Kuni 10% (umbes 0,5 l) verekaotust ringlevast veremahust ei põhjusta tervel täiskasvanud inimesel häireid. - Kuni 20% (umbes 1 l) verekaotust põhjustab mõõdukat kahvatust, nõrkust, pulsisageduse tõusu. - Kuni 30% (umbes 1,5) verekaotuse puhul esineb kahvatus, külm higi, pulss on üle 120 löögi minutis. - Üle 30% (2 l ja rohkem) verekaotuse puhul esinevad teadvuse häired, pulss on üle 140 löögi minutis. Välise verejooksu sulgemine Esmaabi peamiseks eesmärgiks verejooksu puhul on selle võimalikult kiire peatamine, et vältida verekaotust ja sellest tulenevat šokki. Peamiselt kasutatakse verejooksu sulgemiseks mehhaanilisi võtteid (NB! Eneseohutus! Verega otsese kokkupuute vältimiseks kasuta kummikindaid!). Venoosse ja kapillaarse verejooksu sulgemiseks piisab üldjuhul sidemest∕rõhksidemest. Arteriaalse verejooksu sulgemiseks jäsemetest on vajalik žguti-rõhksideme kasutamine. NB! Kõige parem verejooksu sulgemise võimalus on suruda riie/side haavale ja sellega soodustada verejooksu peetumist. (alati ei ole võimalik aga jääda haaval sidet hoidma, siis on vajalik sidumine)
Sidumine:- Lihtsamate haavade puhul suru haav käega kinni. Tee haavale side. - Jäsemevigastuse korral pane kannatanu lamama, tõsta jäse südamest kõrgemale. Tee haavale side. Kui kahtlustad ka luumurdu, siis ära tõsta! - Kui verejooks ei lakka, siis suru rusikaga kinni jäset verega varustav arter, mis on haavast ülevalpool, kehatüvele lähemal (kinnisurumine ehk komprimeerimine).
Rõhksideme tegemine: - Pane verd jooksvale haavale haavalapp (kolmnurkrätik, haavatampoon) - Haavalapi peale aseta 1-2 sidemerulli - Kinnita sidemerullid pealtpoolt mitme sideme pöördega küllaldase surve all - Ära pinguta sidet liiga tugevalt, sest siis sulguvad jäseme veresooned (veenid) täielikult.
Žguti kasutamine: Žguti saab kasutada suure verejooksu peatamiseks jäsemetest. Üldiselt kasutatakse žgutti ainult jäseme amputatsiooni või mitme verejooksukohaga ulatusliku purustushaava korral või juhul kui teiste võtetega ei ole võimalik verejooksu peatada. - Žgutina kasuta mittevenivat (nt. kolmnurkrätik) materjali, mille laius võiks olla vähemalt 3-4cm. - Žgutt aseta jäsemele verejooksust ülespoole (reis, õlavars) - Ära pane žgutti liigese piirkonda - Ära pane žgutti taskule, kus sees on nt. telefon, võtmed jne. Niiviisi asetatud žgutt ei peata verejooksu ja võib tekitada lisavigastusi. - Pinguta žgutti niipalju, et verejooks lakkaks. - Märgista või jäta meelde žguti paigaldamise kellaaeg. - Õigesti paigaldatud žgutt on kannatanule väga valulik. Rahusta kannatanud, kuid ära anna žgutti järele ja oota ära kiirabi.
NinaverejooksNinaverejooksu põhjused: enamasti nina nokkimine, nohu, tugev nuuskamine, ninatrauma,kõrge vererõhk, erinevad verd vedeldavad ravimid ja haigused, mille puhul tekivad verejooksud. Sagedamini pärineb verejooks ninavaheseina eesmisest osast ning see ei ole eluohtlik. Ninavaheseina tagaosast verejooksud on suuremad ja ohtlikumad.
Esmaabi ninaverejooksu puhul: - Aseta haige istuvasse asendisse, pea kergelt ettepoole kaldu. - Neelu valguvat verd mitte alla neelata (sülita välja). Aseta otsmikule∕või kuklale külmakott Suru oma pöidla ja nimetissõrmega vahetult ninaluu alt nina tugevalt kokku ja hoia niiviisi 10 minutit,kui verejooks ei ole peatunud korda protseduuri veel 10 min.Kui ka siis verejooks ei peatu siis pöördu EMO-sse-. - Teadvusetu haige korral anna külili asend.
Amputatsioonon mingi kehaosa osaline või täielik eemaldumine. Näited: sõrme(de) amputatsioon saevigastuse tagajärjel; labajala amputatsioon muruniiduki alla jäämise tagajärjel jne. Kannatanu koos amputeeritud kehaosaga tuleb kiiresti lähimasse kirurgilise võimekusega haiglasse viia, sest mõnikord õnnestub see kirurgiliselt tagasi paigaldada.
Amputatsiooni korral tegutse nii: - Peata verejooks (vajadusel kasuta žgutti) ja tee köndile side. - Tee kindlaks, kas esineb šoki tunnuseid. - Hoia amputeeritud jäsemeosa võimalikult puhtana. - Kui võimalik, siis hoia amputeeritud jäsemeosa jahedas, aga kuivas. Näide: pane amputeerinud sõrmed kilekotti, sulge see kindlalt ja seejärel aseta jääkotile (või võta sügavkülmast midagi jahedat). - Kui kehaosa ripub veel „natuke” keha küljes, siis ära eemalda tükki keha küljest vaid lahasta ja seo jäse.
TRAUMAD
ELEKTRITRAUMAD
VEREJOOKS
LUUMURD
PÕLETUS
ŠOKK
