16. oktoober on ülemaailmne südame taaskäivitamise päev.
Igal aastal sureb Euroopas hinnanguliselt 350 000 inimest südame äkksurma,Eestis hinnanguliselt umbes 700 inimest tunnistajate juuresolekul.
Kiirabibrigaadide rakendatud haiglaeelsete elustamiskatsete analüüsi järgi (Taaselustamine haiglaväliselt tekkinud südame äkksurmast. Tulemused Eestis aastatel 1999–2013. Eesti Arst 2016) on südame äkksurma läbi teinud patsientide elulemus järjest tõusnud ning üheks oluliseks teguriks selles on juuresolijate kasutatud esmased taaselustamisvõtted (eeskätt kaudne südamemassaaž). Sama uuringu järgi on ellujäämise võimalus alla 10%, kui enne kiirabi saabumist esmaseid taaselustamisvõtteid ei rakendata. Viimastel aastatel juuresolijate poolt läbi viidud taaselustamise hulk kasvanud (ulatudes kuni30%-ni !?), kuid jääb siiski tagasihoidlikuks. Lisaks ei selgu, kas elustamist viidi läbi korrektselt (mitte voodis, piisav kompressiooni sügavus, kordade arv minutis jne). Teavitustööga korrektsest taaselustamisest oleks usutavasti võimalik taaselustamise hulka ja tõhusust tuntavalt suurendada.
Peale taaselustamise, kui protsessi, tuleb muuta ka inimeste suhtumist – juhendada abivajajat märkama, ära tundma ja julgustada abi andma – kutsuma.Selgitada, ka et väga valesti on olukord kus abi ei anta ja taaselustamine võib päästa elu, erinevalt mitte midagi tegemisest.
Esmase taaselustamise võtmeks on oskuslikud kaaskodanikud, kest teavad, julgevad ja oskavad „tavakodaniku pädevuse“ piires esmaabi anda ja taaselustada. Paraku täna suhteliselt suur osa elanikkonnast ei oska aidata ning alustada taaselustamist. Avalikel üritustel läbi viidud elustamiskoolitustel või -harjutustel tunnistavad nad sageli, et tunnevad hirmu abistamise ees. Mõjuteguriteks on nii kokku vajunud inimene (ehmatav vaatepilt, tahaks eemale) kui ka tunne, et „mida ma teen; ma ei oska ju; kardan, et teen hoopis viga“. Erinevatel kampaaniatel on sageli kuuldud ka väidet „ei ole aega“, mille võib siiski lugeda mitte eraldiseisvaks teguriks vaid kirjeldatud kartuste üheks väljendumisviisiks.
Eelpool mainitud põhjused võib ilmselt taandada kahe nimetaja alla teadmatus mis põhjustab hirmu ja seega ei alustata abistamist. Mõlemast üle saamiseks aitab kindlasti kaasa ennetav koolitus.
Statistika näitab, et keskmiselt vaid 30%-l äkksurmajuhtudest oskavad juuresviibijad rakendada elustamisvõtteid enne arstiabi saabumist.
Parimates riikides teostakse aga kõrvalseisjate poolt, so enne kiirabi saabumist, elustamist 60%-l juhtudest. Ellujäämise võimalus on aga väiksem kui 10%, kui enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid ei ole rakendatud. Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012 deklaratsiooniga EU deklaratsioon 14.06.2012 on probleemi tõsidusele ja selle lahendamise võimalustele osundatud.
2013 aastast on Eestis, „Sinu käed päästavad elu“ egiidi all, läbi viidud praktilisi elustamiskoolitusi kaaskodanikeni mannekeenidel ja võimalikult erinevates kohtades (ametiasutustes, koolides, kauplustes, turgudel, ettevõtetes, jne). Koolitusi viivad läbi vabatahtlikud kiirabist, haiglatest ja Punasest Ristist, kes on eelnevalt koolitatud ühtsete Euroopas tunnustatud juhendite põhjal.
Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi oma oskusi proovima, arendama ja meelde tuletama mannekeenidel. „Oluline on, et inimesed ei kardaks kriisiolukorras tegutseda ehk mida teha, kui keegi lähedalviibija kaotab teadvuse:
"Kui inimene ei hinga tuleb helistada numbril 112 ja võimalusel lülitada telefon „käed vaba“ funktsioonile ning alustada taaselustamist. Kindlasti edastada 112-le kogu vajalik tervisinfo patsiendist ja oodata Häirekeskuselt edasiseid tegevusjuhiseid."
Tuvasta, kas vajatakse abi, vajadusel helista 112! Kui hingamine puudub alusta elustamisega, võimalusel kasuta AED-d (Automated External Defibrillator - automaatne kehaväline defibrillaator).
